Tripi.Me

Tripi.Me ✈️ Kaisa 86 riiki❗️Brianna 7 riiki❗️Talvis 131 riiki❗️🌍❣️

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 6Ja nüüd, viimane riik Euroopas, mida Talvis varasemalt külastanud polnud- Andorra. T...
25/05/2026

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 6

Ja nüüd, viimane riik Euroopas, mida Talvis varasemalt külastanud polnud- Andorra. Tegemist on (taaskord) maailma ühe väikseima riigiga- pindala 468 km2, mis on ligi 6 korda väiksem kui Saaremaa! Asub ta Hispaania ja Prantsusmaa vahel, puudub oma lennu- ja raudteejaam. Pealinn Andorra la Vella on kõige kõrgemal asuv pealinn Euroopas. Riigikord on siin väga veider. Korraga on kaks riigipead- Prantsusmaa president ja Hispaanias asuva Cathedral of Santa Maria of Urgelli peapiiskop. Selline süsteem pärineb juba keskajast. Muide, pärast I maailmasõda oli ametlikult Andorra ja Saksamaa veel pikalt sõjas. Nimelt unustati Andorra Versaille’i rahulepingust välja, apsakas parandati alles 1958. aastal, ehk siis ametlikult olid kaks riiki lausa 44 aastat sõjas 😆
Nüüd aga meie reisi juurde. Kui vahepeal oli Andorras soojem kui Eestis, siis meie seal viibimise ajal oli külmem. Ühel ööl kostitati meid -3 kraadi ja lumega. Õnneks on meil gaasiküte!
Tol kõige külmemal ööl parkisime mägedes. Veidi pärast 19.00 näeme aknast, et politseiauto keerab meie kõrvale ja veidi aja pärast kõlas koputus uksele. Pärast keelelisi segadusi selgus, et antud piirkonnas on keelatud väljaspool tasulisi platse vahemikus 20.00-09.00 viibida! Meil paluti oma imelise vaatega kohast lahkuda. Paraku ei olnud see võimalik, kuna Talvis oli juba kääritatud viinamarjamahla leotist tarbinud. Öeldi, et mina siis rooli hüppaks, aga mul ei ole paraku haagisega sõitmiseks juhilube. Siis vihjati, et Talvis alkoholijoobes sõidaks! Selle plaani tegin ka maha. Siis pakuti, et 2-3 h pärast ära sõidaksime, aga ka sellele lahendusele oli mul uus prbleem välja pakkuda- laps läheb umbes tunni pärast magama. Kõik emad teavad, et lapse magamisega ei jamata 😅. Löödi siis käega ja lubati meil jääda, kuid hoiatati, et hommikul 04.00 paiku võib uus patrull tulla. Nenega lubati rääkida, kui vahetust üle tulevad võtma. Minul oli muidugi tuju ja uni rikutud, paha tunne oli selline “kriminaal” olla ja ootasin hirmuga, kas ja mis kell 4 saab. Aga midagi ei saanud! Patrulli ei tulnud ja saime rahulikult öö ära veeta. Hommikul küll keegi signaali lasi, aga see võis ka mõni kohalik olla.
Praegu oli turistide mõttes väga rahulik- suusahooaeg oli läbi ja suviste matkajate hooaeg polnud veel alanud. Peamiselt käiaksegi Andorras suusatamas ja matkamas, aga ka šoppamas. Elektroonika, parfüümid, alkohol ja tubakas pidavat olema siin soodsad- riigis puudub käibemaks. Käisime elektroonikapoes, Talvis võrdles hindu Eestigi ja no ei olnud odavam. Sama oli parfüümide puhul. Allohol oli tõesti soodsam, nt 1 l Jägermeister’it maksis 11 €. Prantsumaa ja Andorra piiril poes käies, osteti ikka kärudeviisi kärakat ja tubakat. Oma pesto ja tomatipasta ostukorviga olin seal täitsa võõrkeha. Käisime ka ühes kaubanduskeskuses plaaniga mõned hilbud osta, aga kuidagi ei suutnud sellele keskenduda ja sinnapaika meie suur šoping jäigi. Selle asemel nautisime imekauneid vaateid mägedele ja külastasime üht Tiibeti rippsilda. Tegelikult ei ole Tiibetiga midagi pistmist, nimi viitab silla tüübile, mis meenutab Himaalaja/Tiibeti piirkonna mägirippsildu. Tegemist on ühe Euroopa pikima rippsillaga (pikkust umbes 600 m), kõrgus maapinnast kohati 150 m. Ma kardan kõrgust ja alla oli ikka veidi kõhe vaadata. Tekkisid kohe igasugused hirmud, kuidas koos lapsega alla sajan.
Kuna ilmad olid üsna jahedad ja soojaootus meis nii suur, siis pikalt siin ei peatunud ja võtsime edasi suuna Prantsusmaa lõunarannikule!

Tekst: Kaisa

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 5Tänu sellele, et meie liikumine on suuresti seotud B päevakavaga, oleme sattunud mit...
18/05/2026

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 5

Tänu sellele, et meie liikumine on suuresti seotud B päevakavaga, oleme sattunud mitmesse huvitavasse linnakesse, kuhu muidu võib-olla ei tuleks. Ka nüüd, kus autorattad meid kiirelt Chalon-sur-Saone linna viisid. Sellist tüüpi kulgemise puhul ongi kõige vahvam see, et satud paikadesse, mis kohale jõudes on erilised pärlid. Soovitan soojalt! Varasemalt oleme autoga reisinud ning oleme mega ägedaid ööbimiskohti leidnud- Itaalias magasime mägede vahel jõepõhjas, Albaanias lambakarjast ümbritsetuna mäe tipus, aga ka suvalises metsatukas Poolas.
Küll aga ainult kulgedes võib mõne tohutult ägeda koha jällegi maha magada, seega parim on kombineerida. Nii põikasime Volcans d’Auvergne rahvusparki. käisime Puy de Dome (1465 m) tipus. Üles on võimalik kas matkata või sõita rongiga (pilet maksis 17 € täiskasvanule). Tipust avanes ümbrusele 360 kraadi vaade ja sai edukalt käruga jalutada. Pargi üks imelisemaid vaateid asub Vue Roches Tuilière et Sanadoire vaateplatvormilt! Minu jaoks pakkus silmailu rohkem kui Puy de Dome tipp.
Edasi liikusime ühte erilisse paika- Rocamadouri linna, mis on osaliselt kalju sisse ehitatud! Tegemist on Prantsusmaa ühe kõige olulisema palverännaku paigaga (eriti keskajal). Väidetavalt olla 12. sajandil kalju seest leitud pühak Amadouri perfektselt säilinud surnukeha. Muide, keskaegsed palverändurid läksid siin patukahetsuse eesmärgil 216 trepiastet põlvitades üles! Igatahes, väga super äge linnake. Kindlasti tasub seda imetleda ka veidi eemalt vaateplatvormilt, nägemaks seda kalju külge tehtud kunstiteost! Parkimisega on muidugi keeruline. Päris linna lähistel on vaid mõned üksikud kohad, mis päevasel ajal on juba hõivatud. Täitsa all on suur parkla, kust läheb rong linna esimesele “korrusele”. Meie kämpinguplats oli vanalinnast veidi eemal ja saime käia jalgsi (tuharalihased soovitan valmis panna). Mingite “korruste” vahel liigub ka lift, suletakse kell 19.00, ja on kaldteed ning trepid, ehk siis hilisema külastuse korral tuleb lapsevankrit trepist tassida, nii ka meie.
Rocamadouri lähedal on Gouffre de Padirac. Tegemist ei ole lihtsalt koopaga, vaid ka vertikaalse auguga otse maakera südamesse (noh, mitte muidugi niiiiiii sügavale)- 35 m lai ja 75 m sügav (siit läheb mööda käikude süsteemi veel sügavamale, külastajad lastakse kuni 103 m peale). Enamiku koobaste sissepääse on horisontaalsed, siin aga vastupidi. Alla saab kas liftiga või mööda 216 trepiastet (jah, ka Rocamadouris olid 216 trepiastet, mida palverändurid läbisid). Alla jõudes tuleb veidi mööda käike jalutada ning siis on lühikene paadisõit jõel (ei ole seisev vesi, vaid 20 km pikkuses maa all voolav jõgi). Koopas on konstantselt + 13 kraadi, seega õhukestes suveriietes sinna minna ei tasu. Aga minema peab kindlasti! Väga ilus ja võimas koht. Mulle üldiselt kitsad kohad ei istu (nt Belizes ATM koopas oli mõni koht minu jaoks hirmutav), aga siin oli avarust piisavalt ja silmailu palju!

Tekst: Kaisa

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 4Ühel õhtul hambaid pestes kurtis Talvis, et hambapasta ei vahuta. Palusin igaks juhu...
13/05/2026

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 4

Ühel õhtul hambaid pestes kurtis Talvis, et hambapasta ei vahuta. Palusin igaks juhuks näidata, mida ta hambaharjale pani. Ja mis see oli? Kätekreem 😆 Nüüd on vähemalt igemed niisutatud.
Saksamaa ja Luksemburg said sooja ootuses nii kiiresti läbi kimatud, et isegi välja sööma ei jõudnud. Prantsusmaal väikesesse Richardmenili külakesse/linnakesse jõudes otsustasime kulinaarseid elamusi nautima minna. Ainus avatud koht, mis polnud kiirtoit, ei pakkunud kohale jõudes enam “päris” toitu, ainult juustu ja pasteeti. Ei teagi, kas nukrust oli rohkem südames või kõhus. Alternatiiviks sai pitsa. Aga mitte lihtsalt pitsa, vaid selline, mis 24/7 avatud automaadis valmistatud. Väga äge masin, valid erinevate variantide seast endale sobiva, lased masinal selle ära küpsetada (või ostad külma kaasa) ja 3 minutiga oligi õhtusöök käes. Esialgu olime maitse osas kahtlevad, aga otsustasime ära proovida. Meie üllatuseks oli pitsa parem kui nii mõnigi “päris” toidukoha pitsa Eestis… Juba etteruttavalt ütlen, et see pole ainus automaat mida Prantsusmaal näeme. Lisaks pitsaautomaatidele nägime ka saia omi.
Esimest korda võtsime tempo maha Doles, kuhu jäime kolmeks päevaks. Lõpuks oli ka soojem ja kannatas lausa lühikese varrukaga käia. Tegemist on mega nunnu väikese linnakesega, kus on ilus vanalinn ja väga head kergliiklusteed, kus jalutada. Kui muidu on beebi Brinnu jaoks vankris magamine olnud kiireim viis uinumiseks, siis siin midagi juhtus ja algas tõsine unestreik. Keeldus pikali olemast ja pidi ringi vaatama- mitte üht hetke ei saa maha magada. Taaskord ruttan ette ja tõden, et Brinnu võitlus päevaunede vastu on minu jaoks kõige suurem stressiallikas. Õnneks on ta 99% ajast lõbus ja isegi üleväsinuna tuleb nuttu harva 🙏
Siin juhtus ka üks esmapilgul hirmutav asi. Räägitakse, et öösiti käiakse inimesi gaasitamas, eesmärgiga inimesed tühjaks varastada. Selleks puhuks (+ lisaks on meil gaasipliit ja -küte) soetasime endale 3 erineva gaasi jaoks anduri, mis peaks kahtlastest tegevustest märku andma. Ühel ööl hakkas andur üürgama.

… jätkub kommentaarides

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 3Luksemburg on üks väiksemaid riike (pindalalt 168. ja rahvaarvult 163.), kuid selles...
06/05/2026

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 3

Luksemburg on üks väiksemaid riike (pindalalt 168. ja rahvaarvult 163.), kuid sellest hoolimata on see rikkamate riikide hulgas maailmas. Pea poole rahvastikust moodustavad välismaalased ja riigil on kolm ametlikku keelt- luksemburgi, saksa ja prantsuse. Pidavat olema nii, et liiklusmärgid ja muud viidad on saksa keeles, seadused ja muud tähtsad tekstid prantsuse keeles ning igapäeva suhtlus luksemburgi keeles (viimast muidugi vaid “päris” kohalike puhul). Ulme.
Luksemburgi linn meenutas pigem üht müstilist ja muinasjutulist paika, kui riigi pealinna. Aga vot haagisega parkimine oli nagu pimesoolevalu. Leidsime oma targast äpist koha vanalinna külje all, kuid sinna saamiseks tuli teha mööda väga kitsast teed üks järsk väga teravatipuline V-pööre. Isegi kõik tavasuuruses autod ei keeranud ühe korraga välja! Tegemist oli tupiktänavas parkimisega, ehk siis ainus tee oli samamoodi tagasi. Kuna me pole mingid nannipunnid ja mõtlesime yolo, küll kuidagi ikka saame tagasi, siis ainus viis parklasse saada, oli tagurdades ca 100 m mäest üles. Ja siis läksime linna peale laiama. Aga oi sellest kurvist tagasi saamine.. Kui ühel teekesel poleks tõkkepuud ees olnud, oleks kõik ilus ja kena olnud. Meil oleks olnud vaja tollest teest natukene rohkem sisse sõita, et kolmandale teele paremini tagurdada ja voilaa, oleks kõik hästi olnud. Üks vastutulev mees näitas meile, et oleme lollakad, teine pidas auto kinni ja ütles, et meil on sealt võimatu välja saada 🤷‍♀️. Igatahes, rehvide krigisedes keeras Talvis rooli põhja, tagurdas, mina tõstsin kolmadale teele sõitu keelava liiklusmärgi eest (maru raske oli), kuid sellest ikka ei piisanud. Proovisime uuesti, aga siis hakkas tõkkepuu tagant turistidele lõbusõitu tegev rong tulema. Meie ei saanud ei edasi, ei tagasi. Mina jooksin siia-sinna ja hõikasin käsklusi nagu komandör sõduritele. Rongis filmiti meie ukerdamist, sama tegi veel üks väiksem jalgsi grupp. Pinge oli laes, kõigil higimull otsaees- kas saame hakkama ilma midagi riivamata? Millimeetri haaval hakkas haagise suund kolmandale teele õigeks minema ja ennäe, 9 minutiga olime nagu niuhti kurvi lennukalt ületanud. Huhh! Mõni pani pettunult telefoni ära, teine kinkis aplausi ja mina jooksin keksides tagasi auto poole. Oli hea tunne küll ja oleks tahtnud näha nende eelpool kirjeldatud härrade nägusid, kui hakkama saime.
Edasi läheme Prantsusmaale baguette’e ja soojemat ilma otsima ☀️

Tekst: Kaisa

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 2Esimese päris peatuse tegime Hamburgis, kus on rohkem sildu kui Londonis, Veneetsias...
03/05/2026

14 jala ja 6 rattaga Euroopas. Osa 2

Esimese päris peatuse tegime Hamburgis, kus on rohkem sildu kui Londonis, Veneetsias ja Amsterdamis kokku, seda tohutu kanalite süsteemi pärast. Linnas asub Speicherstadt (kuulub UNESCO nimekirja), mis on maailma suurim laohoonete kompleks. Tänapäeval asuvad seal peamiselt kohvikud-kontorid jm, kuid hooneid kasutatakse ladudena vähe. Lisaks Speicherstadt’ile jalutasime ka vanalinnas.
Enamik peatuseid teeme väiksemates linnades-külades ja suurmetropolidesse plaanime minna pigem harva. Juhuslikult sattusime ühte väga vahvasse pisikesse linna nimega Lennep, kust on muuhulgas pärit röntgenkiirte avastaja ja Nobeli preemia laureaat Wilhelm Conrad Röntgen! Lisaks sellele huvitavale faktile, oli vanalinn niivõrd eriline ja teistsugune kui tüüpiliselt Euroopas kipub olema. Eks pildid räägivad enda eest!
Minul oli soov käia veel Kölnis. Talvis rääkis muidu suure suuga, et tema on seal käinud. Kohale jõudes ta enam selles nii kindel polnud 😆 Siin oli parkimisega juba veidi keerulisem ja lõpuks maandusime vanalinnast umbes 30-40 min jalutuskäigu kaugusele. Kõndisime üle Hohenzollern’i silla, kus on sadu tuhandeid tabalukke. Enamasti teevad seda paarikesed, kes vannuvad üksteisele igavest truudust- huvitav oleks teada selle rituaali edukuse määra.
Kohe üle silla asub linna kõige olulisem vaatamisväärsus- Kölni katedraal, mis oli maailma kõige kõrgem ehitis (aastatel 1880-1884) ning loomulikult kuulub UNESCO nimekirja. Kokku ehitati seda 600 aastat, kuna vahepeal sai raha otsa ja kellelgi polnud enam motivatsiooni ehitada. II maailmasõja ajal pommitati 90% linnast maatasa, ka katedraal ise sai korduvalt tabamusi, kuid püsis sellest hoolimata oma täies hiilguses. Kahjuks meie sees ei käinud, kuid piltide järgi tundub võimas!
Edasi põrutame juba abikaasa sunnil Luksemburgi, sest see on üks kahest viimasest riigist Euroopas, mis Talvisel külastamata.

Tekst: Kaisa

14 jala ja karavaniga Euroopasse!Tekst: üle pika aja KaisaSel korral asume teele veidi teistmoodi ja teises koosseisus- ...
26/04/2026

14 jala ja karavaniga Euroopasse!

Tekst: üle pika aja Kaisa

Sel korral asume teele veidi teistmoodi ja teises koosseisus- esimest korda tulevad kaasa meie neljajalgsed sõbrad Happy ja Hanna (edaspidi H&H) ning otseloomulikult meie uus 8-kuune perepea Brinnu ja vana perepea, ehk abikaasa. Plaanime kahe kuu jooksul haagissuvilaga veidi Euroopas ringikolada. Kõige kaugem punkt on Andorra ja külastame kõike, mis teel sinna ja koju ette jääb.
Kuna lapsega ja koertega pikki sõidupäevi teha ei saa, siis otsustasime mu isa soovitusel sõita laevaga Saksamaale. Ikka selleks, et (meie jaoks) igavad Läti-Leedu-Poola vahele jätta.
Liepajast sõitsime laevaga Travemündesse, mis asub Lübecki külje all. Väga mugav variant! Ainuke häda on selles, et ma kardan tohutult laevasõite- tunnen suurt aukartust vee suhtes (mitte duši all käies, eks ole). Minu õnneks laev ei kõigutanud ja suutsin blokeerida mõtte sellest, et olen merel. Õhtul voodis korraks mõtlesin sellele ja kohe hakkasid lained marutama ja laev kõikuma, mõttele blokk peale pannes jäi kõik kohe rahulikuks 😅
Sõit kestis 22 h, kuid õnneks läks üsna kiirelt. Lemmikloomadega reisides on kajuti võtmine kohustuslik. Lähedal oli koertega jalutamiseks ja hädade tegemiseks välidekil ala (metallpõrand ja väike kunstmuru lapike). H&H on harjunud oma tummisemaid ihuhädasid murule/heinale tegema ja selle pika sõidu jooksul nad kordagi sellega hakkama ei saanud. Ehk siis koertega reisijad, arvestage sellega!
Laeval väga midagi teha pole- on üks poeke, söökla, baar-kohvik, mänguautomaadid, lastele kesisem mängunurk ja ekraanid jalka vaatamiseks. Sööklas saab kolm korda päevas kindlatel aegadel buffet stiilis süüa (kolm toidukorda maksab kokku 50€ täiskasvanu nägu).
Travemündes laevalt maha tulles oli südames kohe kergendus ja hakkas puhkusemeeleolu hinge hiilima. Ööbima jäime Hamburgi külje alla väikesesse külakesse (peatuskohtade leidmiseks kasutame Park4night äppi).
Homme aga ikka edasi!

Samal ajal kui Artemis 2 meeskond kuu tagaküljel õhus hõljus, sest luba maandumiseks (või õigemini kuundumiseks) nad ei ...
16/04/2026

Samal ajal kui Artemis 2 meeskond kuu tagaküljel õhus hõljus, sest luba maandumiseks (või õigemini kuundumiseks) nad ei saanud, olin mina juba sootuks teises galaktikas. Lausa nii teises, et isegi kuu tundus selle kõrval nagu igav liiv ja tühi väli.

Jõudsin kohta, mis pani kuule pika kaikaga ära. Aga mille poolest? Ikka kõige poolest! Kuul pole ei koski, inimesi, lopsakat loodust ega hingatavat õhku. Isegi duši all ei saa käia.

Üle pika aja (minu reisigraafiku juures tähendab see tervelt 2 nädala jooksul) ei ole nii kosmiliselt erilises kohas käinud. Kõik need inimesed, see võimas loodus ja mingi X, mida paljudes kohtades niisama lihtsalt ei koge.

Tere tulemast São Tomé ja Príncipe, minu 130. juubeliriik!

Angolas käib vähe turiste. Linna peal nägin mõnda üksikut, aga Quissama rahvuspargis sel päeval ei olnud mitte ühtegi pe...
09/04/2026

Angolas käib vähe turiste. Linna peal nägin mõnda üksikut, aga Quissama rahvuspargis sel päeval ei olnud mitte ühtegi peale minu. Mitte ühtegi. Aga ma ei olnud seal pargis üksi, sest lisaks autojuhile ja tema pruudile oli veel 2 giidi. Kõik minu päralt (v.a. see pruut)! 😉🫢
Kunagi tuleb ka pikem lugu...

1325 km Namiibia kõrbesõitu seljataga, üks ohtlik külglibisemine ühele, teisele ja kolmandale poole kiirusega 100 km/h, ...
05/04/2026

1325 km Namiibia kõrbesõitu seljataga, üks ohtlik külglibisemine ühele, teisele ja kolmandale poole kiirusega 100 km/h, mis lõppes ülinapilt õnnelikult, aga oleks võinud...
Aga aeg edasi liikuda. Mitte veel koju, see ju tagasi. Järgmine riik ja peatus: Angola!

Kas see ongi maailma kõige müstilisem ja kaunim paik? Julgen nii väita! 1000 aastat vanad puud seismas oma jalgade peal ...
29/03/2026

Kas see ongi maailma kõige müstilisem ja kaunim paik? Julgen nii väita! 1000 aastat vanad puud seismas oma jalgade peal ja need võimsad punaliivased mäed...

Address

Tartu

Telephone

+3725156745

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Tripi.Me posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Share